Mugav sisekliima
Mugav
sisekliima
Mugavus tunne sõltub õhupidavusest
Soojustatud ja õhupidaval hoonekarbil on suur mõju sellele, kui hästi me end siseruumis tunneme ning kui suur on meie aktiivsus ja jõudlus. Mugavust ei saa objektiivselt mõõta, sest inimeste kehad tunnevad ümbritsevat keskkonda väga erinevalt. Sellegipoolest on võimalik luua sisekliima, milles enamik inimesi tunnevad end mugavalt.
Kõigepealt tuleb arvestada soojusmugavuse kriteeriumidega:
- siseõhu temperatuur
- sisepindade pinnatemperatuur
- suhteline õhuniiskus
- õhu liikumine ruumis
Siseõhu kvaliteedil on oluline mõju. Kuid ka akustika, müra, valguse ja värvi kujundus mõjutavad meie mugavustunnet.
Suvel ebameeldiv sisekliima
Suvist kuumakaitset iseloomustatakse ajaliselt tundides, kui katusekattele mõjuv soojus läbib konstruktsiooni soojustuse kuni sisepinna temperatuur hakkab muutuma (faasinihe) ja selle mõjul muutub siseruumi temperatuur kraadides (°C) võrreldes välistemperatuuriga (amplituudi kahanemine).
Jahedad ruumid suvise kuumuse ajal
Suvist kuumakaitset arvutatakse läbi faasinihke ja amplituudi kahanemise. Kõige selle eelduseks on õhupidav konstruktsioon. Soe juhitakse suhteliselt aeglaselt (olenevalt soojustuse materjalist ja omadustest) sissepoole.
Õhuliikumine kiirendab soojenemist
Vuugid õhutõkkekihis viivad selleni, et õhuliikumisega on ka kõrgemad temperatuuri- ja ka rõhuerinevused, mis suurendavad õhuvahetust väljastpoolt sissepoole. Nii ei saa soojustusmaterjal kaitsta suvise palavuse eest ja selle tagajärjel on sisekliima ebameeldivalt liiga palav.
Suhteline õhuniiskus
Kesk- ja Põhja-Euroopa inimesed tunnevad end kõige mugavamalt talvel suhtelise õhuniiskusega 40 – 60%, kui toatemperatuur on vahemikus 20 – 23 °C. Inimestel ei ole meeleorganit, et saaksime suhtelist õhuniiskust otseselt tunnetada. Küll on meil tunnetus, kui midagi on valesti näiteks higistamise või lämbe tundega, mis panevad meid kiiresti ja väga ebamugavalt tundma. Näiteks talvel näitavad kuivad limaskestad meile, et siseruumides on õhuniiskus liiga madal ja vaja on tegutseda. Talvel liiga kuiva siseõhu sagedaseks põhjuseks on puudulik õhupidavus. Kuiva siseõhu tagajärjeks võivad olla haigused.
Suhteline õhuniiskus näitab, õhus leiduva veeauru hulga ja antud temperatuuril küllastava veeauru hulga suhet.
Vuukidest siseneb kuiv välisõhk
Talvel väga sage kuiva siseõhu fenomen tugineb tõsiasjal, et külm välisõhk tungib läbi vuukide sissepoole. Külma välisõhku küttes see soojeneb, aga samal ajal langeb õhus niiskuse sisaldus.
Talvel vaevlevad halva õhupidavusega hooned kuiva siseõhu käes, mida kahjuks õhuniisutid ei suuda parandada. Tagajärjeks on ebamugav sisekliima. Madal suhteline õhuniiskus mõjub halvasti
tervisele ja on ebamugav.
Näide: -5 °C külm õhk seob 80% suhtelise õhuniiskuse juures maksimaalselt 2 g/m³ (talvine välisõhk) niiskust. Soojendades õhku 20 °C-ni (talvine sisekliima), siis langeb suhteline õhuniiskus 11,6 %-ni.
Tuuletõmbuse tunne (õhu liikumine ruumis)
Hoolikalt teostatud õhutõkkekiht aitab vältida ebameeldivat tuuletõmbust. Püsivat õhuliikumist üle 0,3 m/s tunnetavad inimesed ebameeldivalt. Mida külmem on tuuletõmbus ja mida korrapärasemalt see ühest suunast tuleb, seda tugevamalt ja tundlikumad oleme selle suhtes. Tuuletõmbuse põhjuseks võivad olla nt. ebatihedad aknad, õhuvoog pistikupesadest, ehitusdetailide defektsed ühendused, aga ka valesti seadistatud kliimaseade.
Siseõhu temperatuur
Kõige rohkem mõjutab meie heaolu õhutemperatuur. Eluruumides on talvel mugavaks temperatuuride vahemikuks 20 °C-23° C. Suvel loetakse mugavaks temperatuuriks ka 26 °C. Sealjuures on õhupidavusel oluline mõju soojusisolatsiooni efektiivsusele talvel nagu ka kaitsele ülekuumenemise eest suvel.
Sisepinna temperatuur
Sageli alahinnatakse seda, et ruumi ümbritsevate sisepindade temperatuurid mõjutavad oluliselt ka seda, kui mugavalt me ruumis ennast tunneme. Kuna nende pindadega oleme pidevas soojuskiirgus vahetuses. Soojusmugavuse tagamiseks peaksid akende, seinte, lagede ja põrandate pinnatemperatuurid olema vahemikus 18 – 19 °C. Temperatuuride erinevused erinevate ehitusosade vahel peaksid olema võimalikult väikesed. Sel viisil saab vältida ka tuuletõmbuse ebameeldivat tunnet.
Siseõhu kvaliteet
Selleks, et saaksime end siseruumides mugavalt tunda on vajalik väga hea sisekliima. See peaks lõhnama neutraalselt, sisaldama palju hapnikku ja vähe saasteaineid. Saasteained nagu lenduvad orgaanilised ühendid (VOC) võivad siseõhku lenduda nt. ehitustoodetest, puhastusvahendidest või mööblist. Siseõhu hea kvaliteedi tagamiseks tuleks kasutada ainult sõltumatult testitud ja tunnustatud ehitustooteid. Inimesed tajuvad ca 0,1 kuni 0,15 Vol% CO₂ kontsentratsiooni halva õhuna. Ca 2% kontsentratsioon on talutav ainult lühiajaliselt. Alates 3 kuni 4% hakkavad tekkima hingamisraskused.
