Turvaline liimliide

Ehitusteibid ja -liimid

Hoonete tihendamisel on liimimise eesmärk erinevate ühendatavate detailide püsiv ja tugev liitmine juhtudel, kus neid ei ole võimalik ilma liimainet kasutamata omavahel ühendada. Samal ajal peavad need liited vastama normatiivdokumentide nõuetele ning võimaldama hoone detailidel nende tavapäraseid deformatsiooniliikumisi.
Ehituses kasutatavad aluspinnad, nagu puit, puitpõhised materjalid, krohvid, fliispinnad, kilematerjalid või plastdetailid, on oma nakkeomadustelt sageli väga erinevad. Lisaks pinna omadustele (nt karedus ja sisemine sidusus) mõjutab liimliite kvaliteeti otsustavalt ka niinimetatud pindpinevus.

Selliste materjalide üksteisega ühendamiseks kasutatakse liimaineid, mis:

seonduvad tugevalt aluspinnaga ja
millel on piisav sisemine sidusus

Liimliidetes toimivad jõud

Liimliidete purunemised

Defektsed liimliited tekivad eri põhjustel. Optimaalne on olukord, kus liimliite tugevus on liimitava materjali tugevusest suurem.

Puudulik adhesioon:

Liimaine nakkumine aluspinnaga ei ole piisav. Koormuse rakendamisel eraldub liim ühelt aluspinnalt jääkideta.

Alusmaterjal
Liim
Aluspind

Puudulik kohesioon:

Liimaine nakkumine aluspinnaga on piisav. Siiski on vuugis olevas liimaines toimivad jõud nii väikesed, et detaile saab juba väikese koormuse mõjul teineteisest aeglaselt eemale tõmmata. Seejuures jääb mõlemale pinnale õhuke liimainekile. See võib olla ebapiisava sisemise sidususe tunnus.

Aluspinna purunemine:

Nii adhesiooni- kui ka kohesioonijõud on piisavad ja tagavad tugeva seose nii vuugis kui ka mõlema aluspinnaga. Suurte koormuste mõjul puruneb üks aluspindadest.

Määravaks on lõpptugevuse toimivus

Püsivalt kõrge lõpptugevus

Algul liiga pehmed liimained simuleerivad kvaliteetset liimliidet – tagavad küll väga hea algnakkuvuse, kuid võrdlemisi väikese lõpptugevuse. Üheks võimalikuks tagajärjeks on see, et saadud liimliites võivad puruneda pikka aega mõjuvate väikeste koormuste (nt soojustusmaterjali raskuse) toimel. Optimaalsed on piisava kleepuvusega liimained, millel on tagatud teibi hea algne nakketugevus aluspinnaga ja mis on piisava viskoossusega, et vastu pidada ootamatute koormuste toimele ilma hoonekarbi õhupidavust ohustamata.

Seega ei ole teibi kvaliteeti võimalik hinnata niinimetatud sõrmeproovi alusel. Eriti suur algne kleepuvus ei võimalda teha järeldusi liimliite lõpptugevuse kohta. Lõpptugevuse seisukohalt on määravad tegurid aluspinna karedus ja ümbruse temperatuur. Siledate aluspindade puhul ja soojas keskkonnas püstitub lõpptugevus varem kui karedate aluspindade puhul ja jahedas keskkonnas. pro clima ehitusteipidel on algse nakkuvuse ja lõpptugevuse suhe täiuslik.

Aluspind

Parimad tulemused konstruktsiooni ohutuse tagamisel saavutatakse kvaliteetsetel aluspindadel. Aluspinna sobivust iseloomustavad eelkõige selle karedus, pindpinevus ja kandevõime.

Siledad pinnad vähendavad ühendatavate detailide vahelist kaugust ning võimaldavad seeläbi maksimaalselt suurt liimpindade märgumist (optimaalset ärakasutamist). Karedad pinnad piiravad märgumispinda. Sellisel juhul saavad vedelad liimmassid, nt ORCON CLASSIC, tasandada pinna ebatasasusi.
Pindpinevus peaks olema üle 40 dyn, mis on tagatud kvaliteetsete auru- ja õhutõkkekihtidel ning samuti kvaliteetsete katuse aluskatete puhul. Mida väiksem on pindpinevus, seda nõrgem on nakkuvus pinnaga.

Ebapiisava kandevõimega aluspindade puhul on soovitatav eelnev töötlus krundiga TESCON PRIMER, puitkiudplaatide ja mineraalsete aluspindade puhul on see kohustuslik. Betoon- või krohvipinnad ei tohi pudeneda.

Valikus on kaks krunti

Survetugevus

Hea liimliite oluline komponent on rakendatav survejõud. Survejõud suurendab pinnaosakeste omavahelist haakumist. Ühendatavad pinnad viiakse võimalikult tihedasse kontakti ning õhuvahed ja muud jäägid surutakse välja.
pro clima PRESSFIX-iga saavutakse ühtlane surve, mis tagab püsivalt kõrge liimliite tugevuse.
Lisaks säästab PRESSFIX aega ja hoiab käsi.

Liimliite lõpptugevus saavutatakse sõltuvalt aluspinnast umbes 24 tunni jooksul.

PRESSFIX