Energiatõhusus

Puudulik õhupidavus ja selle tagajärjed

Soojustatud ja õhupidaval hoonekarbil on suur mõju sellele, kui hästi me end siseruumis tunneme ning kui suur on meie aktiivsus ja jõudlus. Kõige enam mõjutab meie heaolu temperatuur. Eluruumides on talvel mugavaks temperatuuride vahemikuks 20°C-23°C. Suvel loetakse mugavaks temperatuuriks ka 26°C. Sealjuures on õhupidavusel oluline mõju soojusisolatsiooni efektiivsusele talvel nagu ka kaitsele ülekuumenemise eest suvel.


undichte Gebäudehülle

Ebatihe hoonekarp: kõrged küttekulud

Juba väiksematel aurutõkkekihis olevatel leketel on tagajärjed, mis näiteks on põhjustatud vigaselt teibitud ülekatetest või muudest vigastest ühenduskohtadest. Selliste vigade mõju on samasugune, kui täitmata vuuk akna ja müüritise vahel. Mitte keegi ei tolereeri sellist vuuki sellises kohas. Aurutõkkes olevatele vuukidele ja ühendustele peab täpselt samapalju tähelepanu pöörama.

Dichte Gebäudehülle

Õhupidav hoonekarp: madalad küttekulud ja hea sisekliima

Hoonekarbi ebatihedused tõstavad küttekulusid ja see muundab soojustuse mõtekuse hoone omanikule küsitavaks ja kulukaks.

Vastavalt Stuttgarti Ehitusfüüsika instituudi uuringule halveneb konstruktsiooni U-väärtus 4,8 korda.¹⁾
Ümber arvutatuna tähendab see seda, et elamispinnaga 80m² ebatihe hoone kulutab küttele samapalju, kui ca 400m² õhupidav hoone.

Kontrollimatu õhu sissetungimine võib ka sisekliimale negatiivset mõju avaldada, nt. tõmbetuule tunne, talvel liiga kuiv siseõhk või suvel kiire ja tugev soojenemine.


Vuuk

Ainult vuukideta konstruktsioon vastab deklareeritud soojusläbivusele

Vastavalt 2000 aasta uuringule vajavad Kesk-Euroopa hooned eluruumide kütteks keskmiselt 22l õli/m² (220 kWh/m²), passiivmaja vajab ainult 1l, 3l-maja nagu nimi ütleb 3l õli/m² - nende eelduseks on perfektne õhupidavus. Vuugid õhupidavuskihis mitmekordistab küttekulu ühe ruutmeetri elamispinna kohta.

¹) Ehitusfüüsika instituut Stuttgartis on uurinud 1 x 1 m soojusisolatsiooni konstruktsiooni 14 cm paksuse soojustusega. Kinnitati vuukideta ja õhupidava konstruktsiooni arvutusliku soojusläbivust 0,30 W/(m²·K). Mõõdeti ka täpselt sama konstruktsioon 1 mm vuugiga aurutõkkekihis, millel mõõdeti halvenenud U-väärtuseks 1,44 W/(m²·K). See tähendab soojakadu 5 x rohkem, kui õhupidav konstruktsioon.



Süsteemid mugavaks sisekliimaks