Nii toetaval aluspinnal kui ka rippes paigaldatud aluskatted kaitsevad katust, konstruktsiooni ning soojustust ilmastikumõjude eest, nagu paduvihm, rahe, lumesadu, tolm, tuul ja kondensatsioon (nt plekk-katuse all).

Tuulutusega konstruktsiooni puhul on ainult osa sarikakõrgusest soojustatud. Soojustusmaterjal ei puutu kangaga kokku. Välisõhk pääseb soojustusse tuulutuse sisse- ja väljapääsuavade kaudu. Difusioonist tulenev niiskus eemaldatakse kiiresti, kuid soojustus kaotab õhu juurde- või läbivoolu tõttu jõudlust nii talvel kui ka suvel.

Vanades renoveerimata hoonetes leidub sageli veel aluskatteid, mille soojustuse ja aluskatte vahel on õhuvahe. Seda nimetatakse tavaliselt taganttuulutusega konstruktsiooniks. Siiski on olemas tuulutatav soojustuskiht. Soojustuskihi ja alusmembraani vahelise välisõhuga ühenduses oleva õhuruumi ülesanne on eemaldada niiskusest tingitud difusioon ja kondensaat ning seega takistada niiskuskahjustuste tekkimist. Suurenenud nõudmiste tõttu soojustusvõimele kasutatakse nüüd aluskatete puhul üldjuhul täissoojustust.

Erijuhtumiks on katusekatted, mis on väljastpoolt difusioonikindlad, näiteks metallkatused, plekk-, kruusa- või haljaskatused ja katuseterrassid. Need nõuavad täielikult toimivat taganttuulutust või – mis veelgi parem – peenhäälestatud konstruktsioonide struktuuri seestpoolt (õhutõke/vooder) kuni väljapoole (katusekate / katuse tihendus / kattekiht). Üksikasjalikke nõuandeid koos konstruktsioonide katsetamisega saate tehniliselt infoliinilt.

Rippes ja toetataval aluspinnal aluskatetele kehtivad samad nõuded, mis on kehtestatud hoovihmakindlusele. Materjalide katsetamisel määratud hoovihmakindlus tuleb asjakohaselt deklareerida. Mida kõrgem on veesammas, seda suurem on kaitsetoime. Peale selle võib ehitusetapil osutuda vajalikuks, et kangad toimiksid ajutise katusekattena. See tähendab, et need peavad olema libisemiskindlad, väga kulumiskindlad ja vastupidavad kohtades, kus võidakse kõndida. Kasutamine ajutise katusekattena mõjutab kangaste töötlemist liimimise ja naelaaukude tihendamise teel, täpsemalt vt: süsteemid.
Äärmuslike ilmastikuolude sagenemise tõttu on üha rohkem huviorbiidis ka kaitse rahekahjustuste eest. Kui katusekate saab kahjustada rahetormi ajal, peab selle all olev „vihmakaitset tagav lisameede“ mitte ainult vett tõrjuma, vaid ka rahetormile vastu pidama. Järelkahjustuste vähendamiseks soovitame kasutada katsetatud rahekaitseomadustega kangaid. Vaata rohkem rahekindlusest.

Mikropoorsete aluskatete puhul liigub niiskus õhuvoolu teel läbi kanga pooride. Kanga difusioonikindlus sõltub seega pooridest; alusmaterjal võib olla difusiooni tõkestav või difusioonikindel. Poorid peavad siiski olema tingimata alati avatud. Kui see ei ole enam nii, on kangas ja seega ka katus äkki difusiooni tõkestav või isegi difusioonikindel ning kaitse niiskuse eest ei ole enam tagatud.
Otse soojustusele paigaldatavad aluskatted peavad juba oma molekulaarstruktuuri tõttu olema difusioonile avatud ning eemaldama aktiivselt ja kindlalt tekkinud niiskuse. See on eriti tähtis talvekuudel. Selle aja jooksul toimib difusioon seestpoolt (soojalt küljelt) väljapoole (külmale küljele). Niiskus koguneb konstruktsiooni välisküljele ja kanga sisemisel küljel võib tekkida kondenseerumise oht.
Monoliitsed TEEE-membraanid, nagu aktiivse niiskusülekandega pro clima, tagavad seejuures erilise kaitse, sest niiskus transporditakse aktiivselt väljapoole läbi kanga molekulaarahelaid. Peale selle, mida väiksem on kanga aurudifusioonitakistus, seda kiiremini saab niiskuse ära juhtida.