Soojustatud ja õhupidaval hoonekarbil on suur mõju sellele, kui hästi me end siseruumis tunneme ning kui suur on meie aktiivsus ja jõudlus. Mugavust ei saa objektiivselt mõõta, sest inimeste kehad tunnevad ümbritsevat keskkonda väga erinevalt. Sellegipoolest on võimalik luua sisekliima, milles enamik inimesi tunnevad end mugavalt.

Kõigepealt tuleb arvestada soojusmugavuse kriteeriumidega:

  • siseõhu temperatuur
  • sisepindade pinnatemperatuur
  • suhteline õhuniiskus
  • õhu liikumine ruumis

Siseõhu kvaliteedil on oluline mõju. Kuid ka akustika, müra, valguse ja värvi kujundus mõjutavad meie mugavustunnet.

Siseõhu temperatuur

Kõige rohkem mõjutab meie heaolu õhutemperatuur. Eluruumides on talvel mugavaks temperatuuride vahemikuks 20 °C-23° C. Suvel loetakse mugavaks temperatuuriks ka 26 °C. Sealjuures on õhupidavusel oluline mõju soojusisolatsiooni efektiivsusele talvel nagu ka kaitsele ülekuumenemise eest suvel.

Sisepinna temperatuur

Sageli alahinnatakse seda, et ruumi ümbritsevate sisepindade temperatuurid mõjutavad oluliselt ka seda, kui mugavalt me ruumis ennast tunneme. Kuna nende pindadega oleme pidevas soojuskiirgus vahetuses. Soojusmugavuse tagamiseks peaksid akende, seinte, lagede ja põrandate pinnatemperatuurid olema vahemikus 18 – 19 °C. Temperatuuride erinevused erinevate ehitusosade vahel peaksid olema võimalikult väikesed. Sel viisil saab vältida ka tuuletõmbuse ebameeldivat tunnet.

Suhteline õhuniiskus

Kesk- ja Põhja-Euroopa inimesed tunnevad end kõige mugavamalt talvel suhtelise õhuniiskusega 40 – 60%, kui toatemperatuur on vahemikus 20 – 23 °C. Inimestel ei ole meeleorganit, et saaksime suhtelist õhuniiskust otseselt tunnetada. Küll on meil tunnetus, kui midagi on valesti näiteks higistamise või lämbe tundega, mis panevad meid kiiresti ja väga ebamugavalt tundma. Näiteks talvel näitavad kuivad limaskestad meile, et siseruumides on õhuniiskus liiga madal ja vaja on tegutseda. Talvel liiga kuiva siseõhu sagedaseks põhjuseks on puudulik õhupidavus. Kuiva siseõhu tagajärjeks võivad olla haigused.

Suhteline õhuniiskus näitab, õhus leiduva veeauru hulga ja antud temperatuuril küllastava veeauru hulga suhet.

Zugluft

Tuuletõmbuse tunne (õhu liikumine ruumis)

Hoolikalt teostatud õhutõkkekiht aitab vältida ebameeldivat tuuletõmbust. Püsivat õhuliikumist üle 0,3 m/s tunnetavad inimesed ebameeldivalt. Mida külmem on tuuletõmbus ja mida korrapärasemalt see ühest suunast tuleb, seda tugevamalt ja tundlikumad oleme selle suhtes. Tuuletõmbuse põhjuseks võivad olla nt. ebatihedad aknad, õhuvoog pistikupesadest, ehitusdetailide defektsed ühendused, aga ka valesti seadistatud kliimaseade.

Gesünderes Kinderzimmer

Siseõhu kvaliteet

Selleks, et saaksime end siseruumides mugavalt tunda on vajalik väga hea sisekliima. See peaks lõhnama neutraalselt, sisaldama palju hapnikku ja vähe saasteaineid. Saasteained nagu lenduvad orgaanilised ühendid (VOC) võivad siseõhku lenduda nt. ehitustoodetest, puhastusvahendidest või mööblist. Siseõhu hea kvaliteedi tagamiseks tuleks kasutada ainult sõltumatult testitud ja tunnustatud ehitustooteid. Inimesed tajuvad ca 0,1 kuni 0,15 Vol% CO₂ kontsentratsiooni halva õhuna. Ca 2% kontsentratsioon on talutav ainult lühiajaliselt. Alates 3 kuni 4% hakkavad tekkima hingamisraskused.